Esmaabi
  • Avaleht
  • Eesmärk
  • Esmaabi põhimõtted
  • Kannatanu uurimine vältimatu esmaabi andmiseks ja esmased toimingud
    • Esmane ülevaatus. Teadvus>
      • Hingamise kontrollimine
      • Vereringe kontrollimine
    • Teisene ülevaatus
  • Surm
    • Ellujäämine surma korral
  • Elustamine
    • Kaudne südamemassaaž
    • Hingamise kontrollimine ja hingamisteede avamine
    • Laste eripära elustamisel
    • Elustamise teostamine (video näited)
  • Verejooksud ja esmaabi
    • Verejooksu võimalikud tunnused
    • Esmaabi verejooksu korral
    • Esmaabi nina- ja kõrvaverejooksu korral
  • Haavad ja esmaabi
    • Pindmiste haavade esmaabi
    • Tõsisemate haavade esmaabi
  • Šokk ja esmaabi
    • Esmaabi šoki korral
  • Haiguslikud seisundid ja esmaabi. Infarkt
    • Ajuinfarkt ehk insult
    • Krambid ja esmaabi
    • Kehatemperatuuri tõus ehk palavik
    • Hüperglükeemia ja esmaabi
    • Hüpoglükeemia ja esmaabi
    • Allergiad ja esmaabi>
      • Anafülaktiline šokk ja esmaabi
  • Hingamishäired
    • Hingamishäirete põhjused tunnused ja esmaabi
    • Võõrkeha hingamisteedes ja esmaabi
    • Poomine ja kägistamine
    • Uppumine
  • Välistegurite poolt põhjustatud traumad
    • Kõrva-, nina-, seedetrakti võõrkehad ja esmaabi
    • Võõrkeha nahas ja esmaabi
    • Elektrivigastus ja esmaabi
  • Hammustused ja pisted. Esmaabi
    • Puugihammustuse esmaabi
    • Rästikuhammustus ja esmaabi
    • Mesilase,- herilasepiste ja esmaabi
  • Mürgistused ja esmaabi
    • Mürgistuse esmaabi>
      • Alkohol
      • Narkootikumid
  • Temperatuuri kahjustused ja esmaabi
    • Põletused>
      • Esmaabi põletuste korral
      • Muud kuumakahjustused ja esmaabi
    • Külmakahjustused ja esmaabi>
      • Alajahtumine ja esmaabi
  • Traumad ja esmaabi
    • Nikastused, venitused ja nihestused
    • Peatrauma ja esmaabi
    • Kaela- ja selja vigastused ning esmaabi
    • Luumurrud>
      • Luumurru esmaabi
    • Amputatsioon ja surve alla olnud kehaosa
  • Traumaasendid
    • Stabiilne külili asend ja Log-roll tehnika
  • Enesekontrolli küsimused
  • Kasutatud kirjandus
Pind, kild ja õngekonks nahas

  • Väikesed puupinnud, õngekonks, metalli- ja klaasikillud võivad siseneda erinevatel meetoditel naha pindmisesse kihti
  • Infektsioonioht, kuna võõrkeha on üliharva steriilne. (Esmaabi käsiraamat ... 2004a, Birkenfeldt jt 2005)


Esmaabi

  • Puhasta nahk vee või nahka desinfitseeriva vahendiga
  • Eemalda vigastust suurendamata ning liigset valu tekitamata
  • Kui võimalik, haara pinnu otsast võimalikult sügavalt kinni ja tõmba see välja sama nurga all, milles see nahka sisenes (mööda sisenemisteed)
            o   Ära urgitse pindu välja nõelaga – infektsioonioht
            o   Suurema pinnu (hinda silmaga, kas väljatõmbamisel võivad koed või veresooned kahjustada saada)                          korral kata piirkond sidemetega, vajadusel fikseeri võõrkeha, et see haavas ei liiguks ning vii kannatanu                  meditsiiniasutusse
  • Probleemiks õngekonksu korral on otsas olev kida (suur infektsioonioht)
            o   Kui kida nähtav, kasuta lõiketange selle eemaldamiseks, eemalda konks ettevaatlikult
            o   Kui kida pole nähtav, siis lükka konksu edasi, kuni kida tuleb välja
            o   Vajadusel pöördu arsti poole.
  • Soodusta veritsust mustuse väljapesemiseks haavast
  • Võõrkeha eemaldamise järgselt puhasta või desinfitseeri haava piirkond, kuivata ning kata plaastriga või sidemega
  • Kas kannatanu on vaktsineeritud teetanuse vastu?
  • Vajadusel suuna kannatanu arsti juurde. (Esmaabi käsiraamat ... 2004a, Birkenfeldt jt 2005.)

Powered by Create your own unique website with customizable templates.