Südame ja veresoonkonna (vere ringlemine ja hulga piisavus) töö efektiivsust hinnatakse pulsi ja vererõhu kontrollimisega. mis tugineb vaatlusel, puudutamisel, komplemisel (Iivanainen 2003).
Arteriaalsest vererõhust (mis eeldab küllaldast verehulka) sõltub organismi hapniku ja toitainete saamine. Vereringe kaudu transporditakse organismi elutalitluseks vajalikku hapnikku, toitaineid. Samuti viiakse kudedest vere kaudu välja süsihappegaasi ja jääkaineid (Iivanainen 2003).
Verehulga märgatav vähenemine (verejooks või vere ebaühtlane jaotus) ja organismi kuivamine (muude vedelike kaotus) viib šokiseisundi tekkimisele (Iivanainen 2003).
Pulsi kontrollimine
Südame vasaku vatsakese kokkutõmbel liigub veri aordist ettepoole ja tekitab arterites rõhulaine e. pulsilaine e. Korotkoffi toonid. Kombeldes nahapinnale kõige lähemale tulevaid artereid võib hinnata pulssi e. südamelöökide sagedust. (Iivainen 2003 Birkenfeldt, jt. 2005).
Pulssi katsu teadvusel patsiendil kodarluuarterilt e. randme piirkonnast (arteria raidalis), teadvuseta kannatanul reiearterilt (arteria femoralis) või unearterilt (arteria carotis), surudes kõrisõlmest e. aadamaõunast 2 cm kõrvale, sügavuti.
Laste eripära
Vererõhk
Arteriaalse vereringe seisundi kohta ja vere liikumisest erinevatesse kehaosadesse saadakse teavet vererõhu mõõtmisega (Iivanainen jt 1997).
Pulssi kombeldes saab hinnata ka kriitilises situatsioonis ligikaudset vererõhku. Südametöö ebaefektiivsus alandab vererõhku, mis mõjutab südamest eemalolevate kehaosade arterites olevat (nt. kodarluuarter) rõhulainet ja pulss ei ole kombatav (Iivainen 2003 Birkenfeldt jt 2005).
Kui kodarluuarteril on pulss palpeeritav, siis on süstoolne vererõhk (südame töörõhk) vähemalt 80/90 mmHg (elavhõbedamillimeetrit). Kui aga reiearterilt või kaelaarterilt, siis 60 mmHg. Kui süstoolne vererõhk langeb alla 60 mmHg on see liiga madal, et tagada organismi elutalitluseks vajaliku vereringe ja hapnikuga varustatus. Inimene on teadvusetu ja vajab elustamist (Iivainen 2003, Birkenfeldt jt 2005).
Arteriaalsest vererõhust (mis eeldab küllaldast verehulka) sõltub organismi hapniku ja toitainete saamine. Vereringe kaudu transporditakse organismi elutalitluseks vajalikku hapnikku, toitaineid. Samuti viiakse kudedest vere kaudu välja süsihappegaasi ja jääkaineid (Iivanainen 2003).
Verehulga märgatav vähenemine (verejooks või vere ebaühtlane jaotus) ja organismi kuivamine (muude vedelike kaotus) viib šokiseisundi tekkimisele (Iivanainen 2003).
Pulsi kontrollimine
Südame vasaku vatsakese kokkutõmbel liigub veri aordist ettepoole ja tekitab arterites rõhulaine e. pulsilaine e. Korotkoffi toonid. Kombeldes nahapinnale kõige lähemale tulevaid artereid võib hinnata pulssi e. südamelöökide sagedust. (Iivainen 2003 Birkenfeldt, jt. 2005).
Pulssi katsu teadvusel patsiendil kodarluuarterilt e. randme piirkonnast (arteria raidalis), teadvuseta kannatanul reiearterilt (arteria femoralis) või unearterilt (arteria carotis), surudes kõrisõlmest e. aadamaõunast 2 cm kõrvale, sügavuti.
- Katsu vähemalt 10 sekundit (pulss võib olla aeglane), normaalne 60-90 korda minutis
- Katsu 2-3 sõrmeotsaga, ühepoolselt (surudes kergelt arterile)
- Ära suru liialt kõvasti, surud arteri kinni
- Kui pulss puudub alusta kaudset südamemassaaži
Laste eripära
- Lastel on pulss kiirem, kui täiskasvanutel (alla 2 kuustel 100-160 korda minutis, üle 1 aastastel 100-120 korda minutis.).
- Alla 1 aastasel lapsel kontrolli pulssi õlavarre siseküljelt (arteria brachialis) (kahe sõrmega)
- Üle 1 aastasel lapsel kontrolli pulssi randmelt (kodarluuarterilt- arteria raidalis). (Birkenfeldt jt 2005, Liiger jt 2010, Iivanainen jt 1997; Stoppard 2003, Esmaabi käsiraamat. Esmaabivõtted... 2004)
Vererõhk
Arteriaalse vereringe seisundi kohta ja vere liikumisest erinevatesse kehaosadesse saadakse teavet vererõhu mõõtmisega (Iivanainen jt 1997).
Pulssi kombeldes saab hinnata ka kriitilises situatsioonis ligikaudset vererõhku. Südametöö ebaefektiivsus alandab vererõhku, mis mõjutab südamest eemalolevate kehaosade arterites olevat (nt. kodarluuarter) rõhulainet ja pulss ei ole kombatav (Iivainen 2003 Birkenfeldt jt 2005).
Kui kodarluuarteril on pulss palpeeritav, siis on süstoolne vererõhk (südame töörõhk) vähemalt 80/90 mmHg (elavhõbedamillimeetrit). Kui aga reiearterilt või kaelaarterilt, siis 60 mmHg. Kui süstoolne vererõhk langeb alla 60 mmHg on see liiga madal, et tagada organismi elutalitluseks vajaliku vereringe ja hapnikuga varustatus. Inimene on teadvusetu ja vajab elustamist (Iivainen 2003, Birkenfeldt jt 2005).