_
_
Peatrauma
Esmaabiõppe olulisimaks osaks on tegutsemine traumasituatsioonis, sest sinu tegutsemine esimesel viiel minutil pärast õnnetust otsustab kannatanu saatuse!
NB! Laste kaitsevõime igasugustele välistele ja sisemistele traumadele on väiksem. Eriti ohtlikud on peatraumad, kukkumised, avariid, hingamisteede ja naha kahjustused (Kaasik 2005).
Siseelundites ja naha all tekkinud põrutused ei ole silmaga nähtavad ja on seega väga eluohtlikud (verejooksud, luumurrud jne). Trauma tagajärjed võivad ilmneda ka järgmisel (vahel ka hiljem) päeval, kuna vigastusi (verevalum, koljuluumurd, ajupõrutus jne) ei ole silmaga näha (Birkenfeldt jt 2005, Pukk jt 2010).
Peatrauma tekib tavaliselt kukkumisel või mingi kõva esemega vastu pead löömisest (Pukk jt 2010).
Esmaabi
o Tugev peavalu
o Tekib iiveldus ja kannatanu oksendab
o Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat (mida pikem teadvusekadu, seda raskem vigastus)
o Jutt on segane
o Silma pupillid on erineva suurusega või silmade umber verevalumid (prillverevalum)
o Segasus, rahutus, loidus
o Halvatus
o Tekivad teadvuse häired
o Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku
o Hingamise ja südametöö lakkamine. (Birkenfeldt jt 2005, Esmaabi käsiraamat … 2004b, Fischer 2007, Iivanainen jt 2003, Liiger jt 2010, Pukk jt 2010.)
Esmaabiõppe olulisimaks osaks on tegutsemine traumasituatsioonis, sest sinu tegutsemine esimesel viiel minutil pärast õnnetust otsustab kannatanu saatuse!
NB! Laste kaitsevõime igasugustele välistele ja sisemistele traumadele on väiksem. Eriti ohtlikud on peatraumad, kukkumised, avariid, hingamisteede ja naha kahjustused (Kaasik 2005).
Siseelundites ja naha all tekkinud põrutused ei ole silmaga nähtavad ja on seega väga eluohtlikud (verejooksud, luumurrud jne). Trauma tagajärjed võivad ilmneda ka järgmisel (vahel ka hiljem) päeval, kuna vigastusi (verevalum, koljuluumurd, ajupõrutus jne) ei ole silmaga näha (Birkenfeldt jt 2005, Pukk jt 2010).
Peatrauma tekib tavaliselt kukkumisel või mingi kõva esemega vastu pead löömisest (Pukk jt 2010).
Esmaabi
- Kui kannatanu ei tunne peale valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu.
- Jälgi 24 tundi (ärata öösel 1-2 korda, jälgi ärkamist, teadvust)
- Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda (võimalusel ülakeha koos peaga veidi kergitatud).
- Pane kannatanu lamama stabiilsesse külili asendisse
- Ole vajadusel valmis elustamiseks
- Kutsu 112 kohe, kui tekivad järgnevad nähud:
o Tugev peavalu
o Tekib iiveldus ja kannatanu oksendab
o Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat (mida pikem teadvusekadu, seda raskem vigastus)
o Jutt on segane
o Silma pupillid on erineva suurusega või silmade umber verevalumid (prillverevalum)
o Segasus, rahutus, loidus
o Halvatus
o Tekivad teadvuse häired
o Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku
o Hingamise ja südametöö lakkamine. (Birkenfeldt jt 2005, Esmaabi käsiraamat … 2004b, Fischer 2007, Iivanainen jt 2003, Liiger jt 2010, Pukk jt 2010.)