Šhokk on ohtlik seisund, millega kaasnevad vereringehäired mõjutavad elutähtsate organite tööd. Seisund on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või suhtelisest vähenemisest (Birkenfeldt jt 2005, Liiger jt 2010).
Verehulga märgatav vähenemine (verejooks või vere ebaühtlane jaotus) ja organismi kuivamine (higistamine, põletushaavad, kõhulahtisus jne) viib šokiseisundi tekkimisele (Birkenfeldt jt 2005, Iivainen jt 2003).
Šoki põhjused
- Suur verekaotus
- Teiste kehavedelike kaotus
põletused
- Südame pumbafunktsiooni puudulikkus
- Infektsioonid
- Hormonaalne puudulikkus
- Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk)
- Ravimmürgistus
- Seljaaju trauma
- Valu
- Äkiline hingeline löök – psüühiline šokk. (Birkenfeldt jt 2005, Esmaabi käsiraamat ... 2004a, Laas jt 1995, Liiger jt 2010, Pukk jt 2010.)
Šoki tunnused
- Algselt
o Kahvatu-, külm-, ja kleepuv nahk (verevool naha alla väheneb)
o Külm higi
- Süvenemisel
o Nõrkus, pearinglus
o Iiveldus, võimalik oksendamine
o Janu (kudedest viiakse vedelik verre, et taastada vere maht)
o Kiire pindmine hingamine
o Nõrk niitjas pulss
o Vererõhu langus.
- Aju hapnikuvarustuse halvenemisel
o Rahutus ja agressiivsus
o Haigutamine ja õhu ahmimine
o Teadvusetus
- Südameseiskus. (Birkenfeldt jt 2005, Liiger jt 2010, Pukk jt 2010, Laas jt 1995, Esmaabi käsiraamat … 2004a, Esmaabi käsiraamat ... 2004b.)