NB! Surma korral on tähtis südame funktsiooni kiire
normaliseerimine ja peaaju adekvaatse hapnikuga varustatuse taastamine
ning säilitamine.
Ellujäämine surma korral sõltub tähtsatest asjaoludest:
Väljaspool haiglat on sagedasemaks surma põhjuseks hooletus ja esmaste kaebuste eiramine haiguslike seisundite korral, kõige eluohtlikumad nendest on südamerütmihäired (Liiger jt 2010).
Sagedaseimad äkki juhtuvad surma põhjused:
Insult,
Kõriturse,
Kopsuarteri trombemboolia
Madal veresuhkur,
Anafülaktiline šokk jne.
Trauma (lastel ja noorematel inimestel)
Uppumine,
Elektritrauma,
Poomine,
Mürgistused jne. (Birkenfeldt jt 2005.)
Kliinilist surma pikendavad
Kliinilist surma lühendavad
Ellujäämine surma korral sõltub tähtsatest asjaoludest:
- Millal kliiniline surm tuvastati?
- Kas rakendati elustamisvõtted?
- Kui kaua olid juuresolijad tegutsenud meditsiiniabi saabumiseni (kiirabi saabumise kiirus)? (Liiger jt 2010).
Väljaspool haiglat on sagedasemaks surma põhjuseks hooletus ja esmaste kaebuste eiramine haiguslike seisundite korral, kõige eluohtlikumad nendest on südamerütmihäired (Liiger jt 2010).
Sagedaseimad äkki juhtuvad surma põhjused:
- Haiguslikud:
Insult,
Kõriturse,
Kopsuarteri trombemboolia
Madal veresuhkur,
Anafülaktiline šokk jne.
- Mittehaiguslikud:
Trauma (lastel ja noorematel inimestel)
Uppumine,
Elektritrauma,
Poomine,
Mürgistused jne. (Birkenfeldt jt 2005.)
Kliinilist surma pikendavad
- Mahajahtumine (uppumine)
- Mürgistused
- Elektritraumad
- Elustamine (on efektiivne ainult kliinilise surma puhul)
Kliinilist surma lühendavad
- Vanadus
- Kõrge kehatemperatuur
- Verejooks
- Kaasuvad haigused. ( Iivanainen jt 1997, Liiger jt 2010.)