Külmumine
Hüpotermia e. jahtumine e. alatemperatuur on kehatemperatuuri langemine alla 36 kraadi. 34 kraadi juures hakkab teadvus hägustuma ja 30 kraadi juures kaob. 23 kraadi juures lakkab hingamine ja südameseiskus tekib 15 kraadi juures (Birkenfeldt jt 2005).
Esineda võib
o Sügavamal põletused tihedad väikesed sügelevad villid tumeda sisaldisega
Külmakahjustuse väljakujunemiseks võib minna 24-48 tundi. Raskusastmed ja raviprintsiibid on sarnased kuumakahjustusele (Veskimägi 2010).
Esmaabi
o Eemalda tihedalt ümbritsevad asjad. Soojenda kahjustatud kehaosa oma käte vahel või süles või kannatanu kaenla all.
o Väldi kahjustatud kehaosa hõõrumist
o Kahjustunud jalgadel ei tohi kõndida, võimalusel eralda varbad/sõrmed teineteisest kuiva sidemega
o Aseta kannatanu kahjustatud jäse sooja, umbes 20 °C tõstes vee temperatuuri (max 40 °C) 1° 3 – 4 minuti jooksul
o Ära aseta kahjustatud jäset soojusallika vastu
o Ära püüa kahjustatud jäset sulatada, kui esineb taaskülmumise oht
o Ära luba kannatanul suitsetada
o Tõsta kahjustatud jäse üles ja toeta seda kujuneva turse vähendamiseks
o Täiskaksvanud kannatanu võib tugeva valu korral sisse võtta 2 paratsetamoolitabletti
Hüpotermia e. jahtumine e. alatemperatuur on kehatemperatuuri langemine alla 36 kraadi. 34 kraadi juures hakkab teadvus hägustuma ja 30 kraadi juures kaob. 23 kraadi juures lakkab hingamine ja südameseiskus tekib 15 kraadi juures (Birkenfeldt jt 2005).
- Külmumus - külma esemega kokkupuutel või külmas keskkonnas viibimisel tekkiv kudede kahjustus (Birkenfeldt jt 2005).
- Külmakahjusus tuleneb vereringluse halvenemisest, jää moodustumisest ja külmast keha välimistes kudedes. Madala välistemperatuuri toimel tekib jäsemete kudede paikne külmumine.
- Temperatuur üksi ei näita, kas külm ilm võib põhjustada kahjustusi või mitte.
- Selle esilekutsumisel osalevad veel paljud lisafaktorid erinevates kombinatsioonides. Nendeks faktoriteks on niiskus, tuule kiirus, aeg, mille jooksul külma saadakse, tegevus, riietuse tüüp, liikumatus, kurnatus, vereringehäired, alkoholijoove ning palju muud. Rasketel juhtudel võib külmumine põhjustada lõplikku tundlikkuse kadumist ja kudede gangreeni, kuna kujuneb veresoonte jääv kahjustus.
- Tavaliselt kaasub külmumisele ka üldine kudede alajahtumine. (Birkenfeldt jt 2005.)
Esineda võib
- Esialgu nõeltega torkimise tunne
- Naha kahvatus, millele järgneb tuimus
- Naha paksenemine ja jäigastumine
- Kahjustatud nahapinna värvuse muutus: esmalt valge, siis laiguline ja sinine.
- Villide teke
o Sügavamal põletused tihedad väikesed sügelevad villid tumeda sisaldisega
- Soojendamisel osa kudet nekrootiline, irdub, villid vereseguse sisaldisega tursunud
- Gangreeni puhul muutuvad koed vereringe puudumise tõttu mustaks. Nekroosi luuni, ka peale soojenemist. (Esmaabi käsiraamat … 2004a, Laas 1995, Liiger jt 2005.)
Külmakahjustuse väljakujunemiseks võib minna 24-48 tundi. Raskusastmed ja raviprintsiibid on sarnased kuumakahjustusele (Veskimägi 2010).
Esmaabi
- Soojenda kahjustatud piirkonda aeglaselt, et vältida koekahjustuse süvenemist
o Eemalda tihedalt ümbritsevad asjad. Soojenda kahjustatud kehaosa oma käte vahel või süles või kannatanu kaenla all.
o Väldi kahjustatud kehaosa hõõrumist
o Kahjustunud jalgadel ei tohi kõndida, võimalusel eralda varbad/sõrmed teineteisest kuiva sidemega
o Aseta kannatanu kahjustatud jäse sooja, umbes 20 °C tõstes vee temperatuuri (max 40 °C) 1° 3 – 4 minuti jooksul
o Ära aseta kahjustatud jäset soojusallika vastu
o Ära püüa kahjustatud jäset sulatada, kui esineb taaskülmumise oht
o Ära luba kannatanul suitsetada
o Tõsta kahjustatud jäse üles ja toeta seda kujuneva turse vähendamiseks
o Täiskaksvanud kannatanu võib tugeva valu korral sisse võtta 2 paratsetamoolitabletti
- Korralda transport haiglasse. (Esmaabi käsiraamat … 2004a, Esmaabi käsiraamat ... 2004b, Laas 1995, Liiger jt 2010, Pukk jt 2010, Veskimägi 2010.)