Hingamishäired ja selle põhjused
Südame- vereringeelundkonna-, hingamiselundkonna- ja teistele haigustele on omased erinevad hingamishäired (nt. õhupuudus, hingematmistunne ja lämbumistunne jne.). Hingamishäireid võib esineda ka mitmete psüühikahäirete korral (Fischer 2007).
Hingamine on elu lahutamatu osa. Hingamise eesmärgiks on varustada rakke koevedeliku kaudu hapnikuga ja eemaldada rakkudest koevedeliku kaudud süsihappegaasi (norm. hingamissagedus 14-16 korda minutis). (Birkenfeldt jt 2005, Esmaabi käsiraamat ... 2004a, Fischer 2007, Iivanainen jt 2003.)
Ventilatsioon e. kopsuõhutus moodustub aktiivsest sissehingamisest (lihaste töö tekitab rõhuerinevuse, õhk voolab kopsudesse) ja passiivsest väljahingamisest (hingamislihase lõdvestuvad ja õhk voolab kopsudest välja). Kui hingamistalitlused ilmneb häire, käivitub organismi kaitsereaktsiooniks südametegevuse ja hingamise kiirenemine. Hingamissagedus võib tõusta kuni 30- 40 korrani minutis (Fischer 2007, Iivanainen jt 2003).
Häire püsimisel või süvenemisel tekib hapnikuvaegus ja süsinikdioksiidi kogunemine organismi ning järgneb hingamisabilihaste rakendumine. Õhupuuduses inimene pingutab hingamisel silmnähtavalt jõuliselt, rakendades õlavöödet, rindkeret ja kõhulihaseid (Fischer 2007, Iivanainen jt 2003).
Kopsuventilatsiooni; veres oleva hapniku ja süsinikdioksiidi tasakaalu; sisse- ja väljahingamise sagedust ning sügavust reguleerib hingamiskeskus, mis asub piklikajus ja ajusillas (Fischer 2007, Iivanainen jt 2003).
Vaata videot! Hinganmisteed ja hingamine!
Südame- vereringeelundkonna-, hingamiselundkonna- ja teistele haigustele on omased erinevad hingamishäired (nt. õhupuudus, hingematmistunne ja lämbumistunne jne.). Hingamishäireid võib esineda ka mitmete psüühikahäirete korral (Fischer 2007).
Hingamine on elu lahutamatu osa. Hingamise eesmärgiks on varustada rakke koevedeliku kaudu hapnikuga ja eemaldada rakkudest koevedeliku kaudud süsihappegaasi (norm. hingamissagedus 14-16 korda minutis). (Birkenfeldt jt 2005, Esmaabi käsiraamat ... 2004a, Fischer 2007, Iivanainen jt 2003.)
Ventilatsioon e. kopsuõhutus moodustub aktiivsest sissehingamisest (lihaste töö tekitab rõhuerinevuse, õhk voolab kopsudesse) ja passiivsest väljahingamisest (hingamislihase lõdvestuvad ja õhk voolab kopsudest välja). Kui hingamistalitlused ilmneb häire, käivitub organismi kaitsereaktsiooniks südametegevuse ja hingamise kiirenemine. Hingamissagedus võib tõusta kuni 30- 40 korrani minutis (Fischer 2007, Iivanainen jt 2003).
Häire püsimisel või süvenemisel tekib hapnikuvaegus ja süsinikdioksiidi kogunemine organismi ning järgneb hingamisabilihaste rakendumine. Õhupuuduses inimene pingutab hingamisel silmnähtavalt jõuliselt, rakendades õlavöödet, rindkeret ja kõhulihaseid (Fischer 2007, Iivanainen jt 2003).
Kopsuventilatsiooni; veres oleva hapniku ja süsinikdioksiidi tasakaalu; sisse- ja väljahingamise sagedust ning sügavust reguleerib hingamiskeskus, mis asub piklikajus ja ajusillas (Fischer 2007, Iivanainen jt 2003).
Vaata videot! Hinganmisteed ja hingamine!