Uppumine
Uppumisohtu võivad sattuda nii täiskasvanud mererannas, lapsed järves-jões või väikelapsed koduõue basseinis.
Ohvriks on tihti isikud, kes ei oska ujuda, läinud külma või tormisesse vette, sattunud hoovustesse, on alkoholi või narkootiliste ainete mõju all. Tihti tekib ujumise ajal ootamatu terviserikke või raske haigus: lihaskrmp, langetõvehoog, südame- või ajuinfarkt.
Kopsudesse sattunud vesi võib põhjustada hapnikupuudusest tingitud teadvusekaotuse, võib tekkida kõrikramp ning need võivad viia uppumissurma tekkeni. Kui kopsud täituvad veega on kopsukudede tavaline liikumine takistatud ja hapniku ringlemine väheneb. See muudab vere happelisemaks, tagajärjeks on aju- ja südamekahjustus (Birkenfeldt jt 2005, Fischer 2007).
Väikelapsed võivad ka 10 cm sügavuses vees uppuda, kuna ehmatusest vee alla vajudes või kukkudes, tekib sissehingamislligutus ja vesitõmmatakse kitsastesse hingamisteedesse (Kaasik 2005).
Esmaabi
o ära püüa maost vett välja suruda, sest kannatanu võib siis oksendada ja seejärel maosisu sisse hingata.
o Ava hingamisteed ja kontrolli hingamist, eemalda võõrkehad suust.
o Proovi äratada kõnetamise, raputamisega. Kui teadvus ei taastu kuid pulss ning hingamine on olemas, siis taga pidev jälgimine, stabiilne küliliasend
o Vajadusel ole valmis alustama kunstlikku hingamist ja südamemassaaži.
o Hingamisteede avamisel tõstetakse sellisel juhul lõug ilma pead kaelast painutamata.
o Igasugune vee tungimine kopsu ärritab kopsukudet ja hingamisteedes võib tekkida turse mitu tundi hiljem – seisund, mida nimetatakse teiseseks uppumiseks.
o Kui kannatanu tuleb teadvusele, anna talle sooja jooki.
o Kuni kiirabi saabumiseni peab kindlasti keegi viibima abistatava juures. (Birkenfeldt jt 2005, Esmaabi käsiraamat ... 2004a, Esmaabi käsiraamat ... 2004b, Fischer 2007, Liiger jt 2010)
Uppumine on välditav, kui tunda oma võimeid ujumisel, hinnata õigesti õhu- ja veetemperatuuri või paadisõitudel kasutada nõuetekohaseid päästeveste.
Vaata videot! Uppuja esmaabi!
Uppumisohtu võivad sattuda nii täiskasvanud mererannas, lapsed järves-jões või väikelapsed koduõue basseinis.
Ohvriks on tihti isikud, kes ei oska ujuda, läinud külma või tormisesse vette, sattunud hoovustesse, on alkoholi või narkootiliste ainete mõju all. Tihti tekib ujumise ajal ootamatu terviserikke või raske haigus: lihaskrmp, langetõvehoog, südame- või ajuinfarkt.
Kopsudesse sattunud vesi võib põhjustada hapnikupuudusest tingitud teadvusekaotuse, võib tekkida kõrikramp ning need võivad viia uppumissurma tekkeni. Kui kopsud täituvad veega on kopsukudede tavaline liikumine takistatud ja hapniku ringlemine väheneb. See muudab vere happelisemaks, tagajärjeks on aju- ja südamekahjustus (Birkenfeldt jt 2005, Fischer 2007).
Väikelapsed võivad ka 10 cm sügavuses vees uppuda, kuna ehmatusest vee alla vajudes või kukkudes, tekib sissehingamislligutus ja vesitõmmatakse kitsastesse hingamisteedesse (Kaasik 2005).
Esmaabi
- Hädaabi numbril 112 tuleb kutsuda kiirabi juba siis, kui uppunut alles püütakse veest välja tuua või plaanitakse appi minna.
- NB! Kui ei ole oskusi veest väljatoomiseks, siis ära tee seda. Kui ei oska ujuda, siis uppujat päästma ei lähe!
- Võimalusel kasuta veest välja tõmbamiseks ulatades käe, oksa, köie vms.
- Kannatanu veest ohutusse kohta välja toomisel hoia tema pead ülejäänud kehast allpool, et vähendada vee sissehingamise riski.
- Tee kindlaks, kuidas uppumine juhtus (ujudes, hüpates),jäta meelde uppumise koht.
- Kui otsustad päästa, siis lähene uppujale selja tagant, tema käte ja haardeulatusest väljaspool; võta uppunul kaenla alt, juustest ja pead veest väljas hoides too kaldale; aseta kannatanu kõvale pinnasele külili (et väljuks suus ja ninaõõnes olev vesi).
- Uppuja päästmisel võib suust välja purskuda vesi
o ära püüa maost vett välja suruda, sest kannatanu võib siis oksendada ja seejärel maosisu sisse hingata.
- Kontrolli teadvust, hingamist, pulssi ja vajadusel taasta rahuldav hingamine
o Ava hingamisteed ja kontrolli hingamist, eemalda võõrkehad suust.
o Proovi äratada kõnetamise, raputamisega. Kui teadvus ei taastu kuid pulss ning hingamine on olemas, siis taga pidev jälgimine, stabiilne küliliasend
o Vajadusel ole valmis alustama kunstlikku hingamist ja südamemassaaži.
- Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga (elustamisega)
- Juhul, kui kannatanu peaks oksendama, siis keera ta külili, tagades kaela ja selgroo kaitse
- Vette hüpanud uppunul kahtlusta selgroo-/kaela traumat.
o Hingamisteede avamisel tõstetakse sellisel juhul lõug ilma pead kaelast painutamata.
- Uppumisest päästetu vajab alati meditsiinilist abi
o Igasugune vee tungimine kopsu ärritab kopsukudet ja hingamisteedes võib tekkida turse mitu tundi hiljem – seisund, mida nimetatakse teiseseks uppumiseks.
- Kannatanu võib vajada abi ka alajahtumise tõttu.
o Kui kannatanu tuleb teadvusele, anna talle sooja jooki.
- Kui kannatanu asetatakse lamama ja jäädakse kiirabi ootama:
o Kuni kiirabi saabumiseni peab kindlasti keegi viibima abistatava juures. (Birkenfeldt jt 2005, Esmaabi käsiraamat ... 2004a, Esmaabi käsiraamat ... 2004b, Fischer 2007, Liiger jt 2010)
Uppumine on välditav, kui tunda oma võimeid ujumisel, hinnata õigesti õhu- ja veetemperatuuri või paadisõitudel kasutada nõuetekohaseid päästeveste.
Vaata videot! Uppuja esmaabi!